Auto poleerimine

Teie auto – teie visiitkaart, äri tegemise vahend, kallis mänguasi, sõber ja usaldusväärne partner. Auto eest on sama loomulik hoolt kanda nagu jalanõude või riiete eest. Kere on sealjuures auto kõige hinnalisem osa, millest sõltub sõiduki kui terviku seisukord.

Mida eredam värv, seda silmatorkavam auto, kuid värvi- ja lakikiht puutub paratamatult kokku agressiivse keemilise ja mehaanilise töötlusega. Teehoolduskeemia; automaatpesula karvastatud harjad; lumehari; kontaktivaba autopesula aluseline lahus; hoolimatute koristajate määrdunud kaltsud; väikesed liivaterad, mis sõna otseses mõttes ujuvad lakikihi sisse – kõik see ja palju muud põhjustab laki pealiskihi vananemist ning kahjustusi. Värvi- ja lakikihile ilmuvad kriimustused ning sinna sööbib mustus, mida ei saa enam ühelgi viisil välja pesta – selle tulemusel auto kere tuhmub, mis on eriti märgatav tumedat värvi sõidukitel. Värvi- ja lakikihti võib aidata korda teha poleerimine.

Värvi- ja lakikiht tuhmub mikropragude (eri sügavusega kriimustused) ning mustuse tõttu. Mida kriimulisem ja räpasem pealispind, seda rohkem see peegeldab valgust, s.t seda säratum see paistab. Autokere poleerimine sulgeb imepisikesed ebatasasused värvi- ja lakikihil ning puhastab seda hoolikalt. Enne poleerimist tuleb kere puhastada teetolmust, bituumenijääkidest ja surnud putukatest. Selleks kasutatakse abrasiivset savi ja spetsiaalseid keemilisi vahendeid.

Poleerimine jaguneb kaheks: TAASTAV ja KAITSEV.

TAASTAVA poleerimise korral kasutatakse poleerimismasinaid ja eri abrasiivsusastmega pastasid. Kriipse peenendatakse ja tasandatakse abrasiivosakestega suures osas tänu pinna lokaalsele kuumutamisele.
Poleerimispasta kasutamise korral eemaldatakse tavaliselt, kuigi mitte alati, õhuke kiht lakki (2–4 μm). Sügavate kriimustuste katmiseks võidakse kasutada ekstsentrilisi lihvimismasinaid ja abrasiivseid aineid. Eeltöötlus toimub kõigile tuttava liivapaberiga. Kuna selline poleerimine võib lakikihti märgatavalt õhendada, siis ei tasu seda kuigi tihti teha.
Sageli tekivad värvi- ja lakikihile pärast poleerimismasinaga töötlemist ümmargused triibud ehk nn hologrammid. Ereda päikesega või siis, kui valgus langeb teatud nurga all, on see efekt eriti hästi näha, seepärast tuleb taastava poleerimise korral pinda kindlasti ka hologrammide tekke vastu töödelda. See seisneb selles, et pinda poleeritakse poleerimismasina ja spetsiaalse imepeente abrasiivosakestega poleerimispastaga.